[KES] Kihnu sõnaraamat

kallis <.kalli, kallist, mitm om .kallitõ ~ kallistõ; keskv kallim>
1. kallis; hinnaline ▪ Ülge nahk ond tugõv ning kallis Hülgenahk on tugev ja kallis; Laᵉkknahast suapakengäd ond kallid Lakknahast kingad on kallid; Mio mamma ond kallim kui tämä õbõraha Mu vanaema on kallim kui see hõberaha
2. õnnis; püha(lik) ▪ Meite aegõs olid laupa õhtad suurõd kallid õhtad Meie ajal olid laupäeva õhtud väga pühad õhtud; Mis nad sel kallil üel räugavad Mis nad sel õndsal ööl küll lõugavad

kaonis määrs kaunikesti, üsna ▪ Tänä kaonis iä jõlm Täna on kaunis hea ilm; Mua akkas kaonis ligi tulõma Maa hakkas juba kaunikesti lähenema

.kikkis püsti; sätitud; traksis ▪ Vana nda kikkis käüb Vanamees käib nii uhkelt (piduriided seljas)

kis ases <kelle, kedä ~ kedäst> kes ▪ Kis siss tiäb, kissi sie oli Kes siis teab, kes see oli; Kelle käest sia enäm pärid Kelle käest sa enam pärid; Kedäst luadal kua nägid? Keda sa laadal nägid ka?; Kellesse sa viel usku tiäd Kellesse sa veel uskuda võid; Kellel põlõ'mtõ, sellelt võetassõ, kellel ond, sellele andassõ (vns) Kellel pole midagi, sellelt võetakse, kellel on, sellele antakse; Kellegä'ss ma viel nõu piä, kui oma õega'mtõ Kellega ma siis veel nõu pean, kui mitte oma õega. Vrd kissi

.kõikis kõikjal, igal pool ▪ Miol siäl kõikis käüdüd Mul on seal kõikjal käidud; Vata kui suur suguvõsa meitel ond, laial kõikis Vaata, kui suur suguvõsa meil on, laiali kõikjal (jätkub igale poole)

.kämpis kohmas ▪ Käed külmägä kämpis Käed on külmast kohmas

.könni ~ .könnis kängu, kängus ▪ Et sia kaua karjas käüsid, karjas käösid, könni jääsid (rahvalaulust) Et sa kaua karjas käisid, karjas käisid, kängu jäid; Könnis luõm Kängus loom

kütis <kütise, kütist> küte, küttematerjal ▪ Tõi ahju kütist Ta tõi ahjukütet (küttepuid)